Tomati-sibulasupp peekoni ja mozzarellakirssidega
Oi oli see vast maitsev supp. Muidugi oli see retsept mind juba paar aastat isutanud, kuid paratamatult oma õiget aega jäänud ootama. Nüüd siis ühel vihmasel augustiõhtul oli õige aeg käes.
Serveerimiseks:
Supis on küllaltki suured sibulatükid, kuid ei tasu neist heituda, sest sibul ja küüslauk muutuvad pikaajalisel keetmisel täiesti pehmeks ja pole üldse häirivad. Et tomatileent toekamaks muuta, võib supile veel lisada krõbedaks praetud peekoniribasid ja pisikesi mozzarellakirsse, mis kuuma supi sisse mõnusalt ära sulavad.
Tomati-sibulasupp peekoni ja mozzarellakirssidega
2-le sööjale
6 tomatit
2 sibulat
1 küüslauk
2-3 sl võid
suhkrut
soola
Cayenne´i pipart
peotäis värsket tüümiani
Serveerimiseks:
6 mozzarellakirssi
6 õhukest peekoniviilu
Aja vesi keema ja tõsta tomatid paariks minutiks keevasse vette. Eemalda kahvli ja noaga tomatitelt koor ja tükelda suuremateks tükkideks.
Kuumuta poti põhjas või. Tükelda sibul ja küüslauk suuremateks tükkideks ning prae võis klaasjaks. Lisa tükeldatud tomat ja klaas vett. Maitsesta vähese suhkru, soola ja Cayenne´i pipraga. Lisa tüümianilehed ja jäta supp madalale kuumusele podisema kuni supi konsistents muutub paksemaks (mina keetsin pea 45 minutit).
Kuumuta poti põhjas või. Tükelda sibul ja küüslauk suuremateks tükkideks ning prae võis klaasjaks. Lisa tükeldatud tomat ja klaas vett. Maitsesta vähese suhkru, soola ja Cayenne´i pipraga. Lisa tüümianilehed ja jäta supp madalale kuumusele podisema kuni supi konsistents muutub paksemaks (mina keetsin pea 45 minutit).
Soovi korral serveeri suppi pruunistatud peekoni ja mozzarellakirssidega. Kõrvale head ciabattat või muud leiba.
Algretsept: Oma Maitse
See on kindlasti väga mõnus!
Supp tuli väga maitsev 🙂
Frieda, oli küll väga-väga mõnus! Tõeline hämara sügisõhtu kosutus.
Anonüümne, tore, et maitses 🙂
Järele proovitud, maitses väga hästi. Minu meelest andsid just mozzarella ja krõbe peekon selle vajaliku nüansi, ilma oleks ehk liiga mahe olnud.
Tore, et meeldis Frieda 🙂
Kui ma nüüd ausalt kõik ära räägin, siis tegelikult mul läks Cayenne´i pipart kogemata liiga palju, mistõttu ei saanud mahedusest juttugi olla. Aga mozzarella ja krõbe peekon sobiv supiga tõesti väga hästi.
Proovisin ka seda suppi teha, väga hea tuli.
Üldse sul väga äge blogi, koguaeg vaatan, kui õhtusöögiks ideid otsin. Täna mõtlesin teha suvikõrvitsa sinihallitusjuustu vormi. Eks paistab, kuidas välja tuleb 🙂
Ole tubli!
Oi tere Marta! Kõige rohkem headmeelt valmistabki see kui blogist leiavad kasulikku enda tuttavad. Nii tore!
Tomatisuppi sööksin praegu isegi, sest enesetunne veidike kehv ja nohune, seega üks tummine supp kuluks igati ära.
Suvikõrvitsa-sinihallitusvorm on ka väga hea, selline ahjuomletti meenutav kerge toit. Head katsetamist ja anna ikka teada, kuidas maitses!